Südame löögisageduse eesmärk

Südame löögisagedus puhkeolekus:       
Maksimaalne pulss: 
  Salvestage väärtused (info)

Südame löögisageduse tsoonid aitavad teil jälgida vastupidavustreeningu intensiivsust. Meie keha toodab erineva intensiivsusega harjutuste ajal energiat erineval viisil ning harjutuste füsioloogiline mõju kehale on erinev.

Sihtsüdame löögisageduse arvutamiseks vajate maksimaalset pulssi ja puhkeoleku pulsisagedust. Maksimaalse pulsisageduse saate arvutada maksimaalse pulsi kalkulaatoriga. Saate arvutada oma puhkeoleku pulsi, näiteks loendades südamelöökide arvu 15-sekundilise puhkuse ajal, vajutades unearterile. Korrutage löökide arv neljaga, et saada pulss minutis, st praegune pulss. Enamiku inimeste pulss puhkeolekus langeb 60 ja 100 löögi vahele.

Sihtpulsisagedused arvutatakse Karvoneni valemiga

Sihtpulssi saab arvutada ka otse maksimaalsest pulsisagedusest, kuid puhkepulsi lisamine võimaldab kasutada Karvoneni valemit, mis võtab paremini arvesse isiklikku seisundit.

Karvoneni valem:

sihtpulss = ( maksimaalne pulss - pulss puhkeolekus )
× treeningu tase (%) + pulss puhkeolekus

Sihtpulsi tsoonide kirjeldused

Tsoon 1: 50-60%
Väga kerge treening

  • energia tootmine peamiselt rasvast
  • südame löögisageduse tsoonis treenimist saab jätkata pikka aega
  • baasvastupidavuse treenimine
  • arendab vastupidavust ja keha hapnikukasutusvõimet
  • peamiselt aeglaste lihasrakkudega treenimine
  • lihtne rääkida
  • näide: soojendus

Tsoon 2: 60-70%
Kerge treening

  • energia tootmine peamiselt rasvast
  • südame löögisageduse tsoonis treenimist saab jätkata pikka aega
  • baasvastupidavuse treenimine
  • arendage vastupidavust ja keha hapnikukasutusvõimet
  • peamiselt aeglaste lihasrakkudega treenimine
  • mõistlikult lihtne rääkida
  • näide: pikaajaline jooks

Tsoon 3: 70-80%
Mõõdukalt pingutav treening

  • energia tootmine rasvadest ja süsivesikutest
  • aeroobne lävi on tavaliselt selles vahemikus
  • vastupidavuse treenimine
  • laktaadi moodustumine suureneb
  • arendab hapniku omastamist ja aeroobset võimekust, samuti organismi võimet laktaati eemaldada.
  • peamiselt aeglaste lihasrakkudega treenimine, kuid suureneb ka kiirete lihasrakkude kaasatus
  • rääkimine muutub raskemaks
  • näide: kiire jooks

Tsoon 4: 80-90%
Raske treening

  • energia tootmine peamiselt süsivesikutest
  • vastupidavuse treenimine
  • laktaadi moodustumine suureneb
  • arendab hapniku omastamist ja aeroobset võimekust ning organismi võimet laktaati eemaldada.
  • treening toimub aeglaste ja kiirete lihasrakkudega
  • rääkimine on raske
  • näide: kiire tempo jooksmine või intervalltreening

Tsoon 5: 90-100%
Tõesti raske treening

  • energia tootmine süsivesikutest
  • arendab maksimaalset vastupidavust ja anaeroobset energia tootmist
  • anaeroobne lävi on ületatud ja laktaadi moodustumine on kiirem kui organismi võime laktaati eemaldada
  • treening toimub aeglaste ja kiirete lihasrakkudega
  • rääkimine on tõesti raske
  • näide: peaaegu maksimaalne intervalltreening

Aeroobne lävi: (75%)

Aeroobne lävi viitab maksimaalsele treeningu intensiivsusele, mille juures vere laktaaditase ei tõuse üle puhketaseme. Kui aeroobne lävi on ületatud, hakkab laktaadi tase veres tõusma. Aeroobse treeningu puhul on aga laktaadi eemaldamine organismist efektiivsem kui laktaadi tootmine. Vastupidavusomadused on paremad ka aeroobses vahemikus (vahemik aeroobse ja anaeroobse läve vahel) kui anaeroobses vahemikus. Isiklik aeroobne lävi võib indiviididel väga erineda ja seda arvutatakse tavaliselt intensiivsusega 70–75 protsenti (kalkulaatoris 75%).

Anaeroobne lävi: (90%)

Anaeroobne lävi viitab maksimaalsele treeningu intensiivsusele, mille juures laktaadi tootmine ja laktaadi eemaldamine on tasakaalus. Anaeroobse läve ületamisel tekib laktaati rohkem, kui organism suudab seda eemaldada. See toob kaasa kiire kurnatuse ja intensiivsuse taset suudetakse sageli säilitada vaid mõne minuti. Anaeroobne lävi võib samuti indiviidide lõikes erineda, kuid arvutustes on see tavaliselt seatud 85–90% peale (kalkulaatoris 90%).

Treening tõstab nii aeroobset kui anaeroobset läve.

Autor

Lassi Honkanen

Allikad:

Cleveland Clinic. 2023. Heart Rate Zones Explained. https://health.clevelandclinic.org/exercise-heart-rate-zones-explained

Nummela, A. Hynynen, E. Mikkola, J. Vesterinen, V. 2022. Kestävyysharjoittelu - tutkitulla tiedolla tuloksiin. Lahti: VK-Kustannus Oy.

TriathlonSuomi. Sykerajojen määrittäminen ja harjoittelu. https://triathlonsuomi.com/harjoittelu/harjoitusten-tehosta-maarasta-ja-palautumisesta/sykerajojen-maarittaminen-ja-harjoittelu/