Karvoneni valem on arvutusmeetod, mille töötas 1957. aastal välja Soome spordifüsioloog Martti Karvonen. Seda kasutatakse liikumise intensiivsuse juhendamisel ja treeningu kavandamisel. Valem arvutab pulsireservi ehk maksimaalse pulsi ja puhkeoleku pulsi vahe ning sihtpulss väljendatakse protsendina pulsireservist. Nii arvestab arvutus teie individuaalset vormitaset.
Kalkulaatori kasutamiseks on teil vaja oma maksimaalset pulssi ja puhkeoleku pulssi. Kui te ei tea oma maksimaalset pulssi, saate selle leida maksimaalse pulsi kalkulaatoriga.
Puhkeoleku pulssi saate mõõta näiteks nii, et loete puhkeolekus 15 sekundi jooksul südamelööke, katsudes sõrmeotstega kergelt pulssi randmelt või kaelalt. Korrutage löökide arv neljaga, siis saate puhkeoleku pulsi löökides minutis. Enamikul täiskasvanutest on puhkeoleku pulss 60–100 lööki minutis, heas vormis inimestel sageli sellest madalam.
Karvoneni valem:
Näide: kui maksimaalne pulss on 190, puhkeoleku pulss 60 ja treeningu intensiivsus 60%, on sihtpulss (190 − 60) × 0,6 + 60 = 138.
Karvoneni valem sobib eriti terviseliikumise intensiivsuse hindamiseks. Vastupidavustreeningu pulsitsoonid ning aeroobse ja anaeroobse läve hinnangu saate pulsitsoonide kalkulaatoriga.
|
Madal intensiivsus
|
|
Mõõdukas intensiivsus
|
|
Kõrge intensiivsus
|
|
Maksimaalne intensiivsus
|
Liikuge mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas.
VÕI
Liikuge kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit nädalas.
Võite ka kombineerida mõõduka ja kõrge intensiivsusega liikumist.
Avaldatud: 14.10.2026
Uuendatud: 14.10.2026
Tekst on tehisintellekti abil tehtud tõlge algsest soomekeelsest tekstist.
Lassi Honkanen
füsioterapeut
Ignaszewski, M., Lau, B., Wong, S. & Isserow, S. 2017. The science of exercise prescription: Martti Karvonen and his contributions. British Columbia Medical Journal. https://bcmj.org/articles/science-exercise-prescription-martti-karvonen-and-his-contributions
Karvonen, M. J., Kentala, E. & Mustala, O. 1957. The effects of training on heart rate; a longitudinal study. Annales Medicinae Experimentalis et Biologiae Fenniae, 35(3), 307–315.
Garber, C. E., Blissmer, B., Deschenes, M. R., Franklin, B. A., Lamonte, M. J., Lee, I.-M., Nieman, D. C. & Swain, D. P. 2011. Quantity and quality of exercise for developing and maintaining cardiorespiratory, musculoskeletal, and neuromotor fitness in apparently healthy adults: guidance for prescribing exercise. Medicine and Science in Sports and Exercise, 43(7), 1334–1359. https://doi.org/10.1249/MSS.0b013e318213fefb
World Health Organization. 2020. WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour. Geneva: World Health Organization. https://www.who.int/publications/i/item/9789240015128